Emotsionaalse väärkohtlemise sümptomid ja selle mõju ohvritele

Emotsionaalse väärkohtlemise sümptomid ja selle mõju ohvritele

Selles artiklis

Emotsionaalse väärkohtlemise sümptomid ja selle mõju ohvritele

Suhted on suurepärane tugisammas, mis on vajalik inimühiskonna nõuetekohaseks toimimiseks.

Me kogeme oma igapäevaelus väga erinevaid emotsioone. Meie suhted sisaldavad nii positiivseid kui ka negatiivseid tundeid. Hoolitsuse, armastuse, kaastunde ja rõõmuga kaasneb ka armukadedus, jälestus, vihkamine ja väärkohtlemine.

Kuigi tänapäeva maailmas kehtivad seadused, mis keelavad rangelt füüsilise väärkohtlemise, tunnistatakse emotsionaalset väärkohtlemist vähe ja juhtumeid on teatatud veelgi vähem, mis viib elanikkonna madala teadlikkuse tasemeni.

Emotsionaalne väärkohtlemine, tuntud ka kui psühholoogiline väärkohtlemine, on kõige levinum väärkohtlemise tüüp, mille puhul tema partner või pereliige alandab ja rünnab inimest sageli verbaalselt.

Tavaliselt võib see juhtuda vanemate ja laste, mehe ja naise, õdede-vendade jne vahel. Selle tulemuseks on tavaliselt ohver vaimselt traumeeritud ning lõpuks kujuneb välja mitmesuguseid negatiivseid käitumisviise, mis võivad viia eluohtlike olukordadeni.

Aja jooksul hakkavad sellistel ohvritel ilmnema emotsionaalse väärkohtlemise sümptomid ning neil on tõenäoliselt üsna madal enesekindlus ja -väärikus.

Emotsionaalse väärkohtlemise tunnused ja sümptomid

Emotsionaalse väärkohtlemise kõige nähtavam sümptom on madal enesehinnang.

Vägivallatseja kritiseerib ohvrit, võttes sihikule tema eneseaustuse, tuues esile tema nõrkusi ja mõnikord esitades valesüüdistusi, mis viib ohvri enesekindluse vähenemiseni ja ärevuse taseme tõusuni.

Lõppkokkuvõttes põhjustab see inimese võimetuse tajuda end igas olukorras võrdse või heana. Ohvrid kogevad ka emotsionaalse väärkohtlemise sümptomeid, nagu hirmutunne ja hirm enda eest võidelda või enda eest seista isegi tavalistes igapäevastes olukordades.

Teine märk emotsionaalsest väärkohtlemisest on see, et ohvrid on sotsiaalselt endassetõmbunud ja eelistavad end isoleerida, keeldudes osalemast tavapärastes tegevustes, nagu kool, töö või perekondlikud koosviibimised.

Nad on sageli pahatahtlikud ja keelduvad igasugustest mõtestatud katsetest ühiskondlikus tegevuses uuesti osaleda. Ohvrid puhkevad sageli emotsionaalsetesse seisunditesse, nagu ohjeldamatult nutma või on äärmiselt vihased, kui nad tavalistes olukordades eakaaslastega toime tulevad, ja neil on harva enesekontroll.

Emotsionaalse väärkohtlemise üks lihtsamini äratuntavaid sümptomeid on see, et väärkoheldud ohver muutub sageli olukordades vägivallatsejaks, et oma frustratsiooni teiste peal välja valada.

Seda juhul, kui ohvrid kipuvad abituid olendeid, näiteks lemmikloomi või teisi inimesi füüsiliselt kuritarvitama. See on väga ohtlik olukord, kus sageli saab viga ja kannatab keegi asjaga mitteseotud inimene.

Emotsionaalse väärkohtlemise füüsilised sümptomid

Emotsionaalse väärkohtlemise füüsilised sümptomid

Emotsionaalse väärkohtlemise ohvritel diagnoositakse sageli tervisega seotud häired, mis võivad tõsiselt mõjutada nende füüsilist heaolu. Nende hulka kuuluvad korduvad peavalud, vererõhu tõus, söömishuvi puudumine, rasvumise taseme tõus ja raskematel juhtudel raseduse katkemine rasedatel.

Depressioon on emotsionaalse väärkohtlemise kõige levinum füüsiline sümptom, mille puhul ohver ei suuda oma olukorraga toime tulla ja muutub emotsionaalselt ebastabiilseks, mis viib vaikiva, kuid nähtavalt raputatud seisundini.

PTSD-posttraumaatiline stressihäire on haruldane, kuid oluline emotsionaalse väärkohtlemise sümptom. Tavaliselt põhjustab see ohver vägivaldset käitumist ja ärrituvust. Neil on keskendumisprobleemid ja nad ei suuda millelegi hästi keskenduda.

Nende suutmatus suhelda ja sotsiaalset elu jätkata põhjustab palju erinevaid probleeme, nagu uimastite kuritarvitamine, enesekuritarvitamine ja teiste kahjustamine.

Emotsionaalse väärkohtlemise sümptomid abielus

Naised on kogu maailmas abieludes kõige suuremad emotsionaalse väärkohtlemise ohvrid.

Mehed kasutavad sageli oma domineerivat positsiooni sotsiaalsetes kultuurides, et oma partnereid kontrollida. Emotsionaalse väärkohtlemise kõige levinum sümptom abielus on lahutuse oht.

Naised satuvad enamasti karmide ja solvavate sõnade ning naljaks maskeeritud ähvarduste alla. Neid kuritarvitatakse emotsionaalselt niivõrd, et nad hakkavad kaotama eneseaustust ja süüdistavad end oma olukorras. Nad jätkavad vabandust, isegi kui nad teavad, et neil on õigus. See viib nad veelgi enam oma väärikuse ja eneseväärikuse kaotamiseni.

Teine näide abielus esineva emotsionaalse väärkohtlemise sümptomitest on see, et ohver on omal tahtel piiratud millegi tegemisega või kuhugi minekuga ning ta peab oma elukaaslasele oma igapäevastest tegevustest aru andma.

Inimese rutiini pidevat kontrollimist peetakse emotsionaalse väärkohtlemise ja ahistamise vormiks.

Abielus partnerid kannatavad sageli emotsionaalse väärkohtlemise all, kuna nad on sunnitud finantskontrolli tegema, kus neid peetakse vastutusele ja kritiseeritakse vajadustele kulutamise eest.

Vägivallatsevad partnerid kulutavad ohvritele vähe või üldse mitte raha ning häbistab ohvreid, et nad üritavad kulutada isegi oma tulu enda peale.

Kas emotsionaalseid vägivallatsejaid saab aidata?

Mõnikord põhjustavad muutused vägivallatseja käitumises ohvri paanikasse.

Näiteks ühel juhul on inimene kõik armastav ja teisel hetkel on nad täiesti erinevad. Seejärel hakkab ohver ennast süüdistama vägivallatseja käitumise muutuses. Seejärel proovib ta partnerile meele järele olla, et ta tuju tagasi saada.

Emotsionaalne väärkohtlemine avaldab ohvritele kahjulikku mõju.

Kui sellega ei tegeleta, võtab see lõpuks lõivu nii vägivallatsejal kui ka ohvril. Igal inimesel on olukord erinev, seega on konkreetse seisundi jaoks alati erinev lahendus.

Kõigist lahendustest kõige praktilisem on aga probleemid läbi rääkida ja nõustaja või usaldusväärse pereliikmega arutada.

Osa: