Lapse hooldusõigus ja vägivaldsest suhtest lahkumine

Perevägivalla ohver, kes soovib vabaneda vägivaldsetest suhetest, on takistusi, mida teistel lahkuminekutel ei ole. Kui suhtes on lapsed, on panused veelgi suuremad. Perevägivallaohvril peaks enne vägivallatseja juurest lahkumist olema paika pandud ohutusplaan, sest just siis on ohver kõige suuremas ohus ning ohutusplaan peab sisaldama ka lastega seotud kaalutlusi.

Valmistub vägivaldsest suhtest lahkuma

Perevägivallaohvri elu on ohvri ja osapoolte laste jaoks hirmu ja ängi täis. Koduvägivald seisneb sageli ohvri kontrolli all hoidmises. Ohvri avatud katse suhtest lahkuda õõnestaks seda kontrolli, põhjustades potentsiaalselt vägivaldset kohtumist. Tovältida sellist konflikti, ning et valmistuda võimalikuks hooldusõigustüliks, peaks vägivaldsest suhtest lahkuda otsustanud ohver enne tegelikku lahkumist eraviisiliselt ettevalmistusi tegema ja laskma teatud asjad ette valmistada.

Enne suhtest lahkumist peaks perevägivalla ohver pidama üksikasjalikku arvestust väärkohtlemise kohta, sealhulgas iga juhtumi kuupäev ja olemus, kus see juhtus, saadud vigastuste liik ja saadud ravi. Laste kohta märkige üles kogu nendega koos veedetud aeg ja nii ohver kui ka vägivallatseja neile osutatav hooldus. Kui pooled jäävad hiljem hooldusõiguse osas eriarvamusele, võib kohus nendest dokumentidest saadud teavet arvesse võtta.

Ohver peaks ka raha kõrvale panema ja pakkima endale ja lastele mõned vahendid, näiteks riided ja hügieenitarbed. Hoidke neid esemeid vägivallatsejaga jagatud elukohast eemal ja kuskil, kus vägivallatseja ei mõtleks vaadata. Samuti korraldage ööbimiskoht, mida vägivallatseja ei mõtlekski vaadata, näiteks töökaaslase juures, keda vägivallatseja ei tunne, või varjupaigas. Võimalusel konsulteerige anadvokaat või programm, mis teenindab perevägivalla ohvreidkuidas taotleda kaitsemäärust kohe pärast suhtest lahkumist.

Vägivaldsest suhtest lahkumine

Kui ohver astub lõpuks sammu suhtest lahkumiseks, peaks ohver võtma lapsed kaasa või veenduma, et nad on turvalises kohas, kust vägivallatseja neid ei leiaks. Ohver peaks viivitamatult taotlema kaitsemäärust ja taotlema kohtult vahi alla võtmist. Väärkohtlemise protokollid aitavad kohtul kindlaks teha, et kaitsemäärus on vajalik ja et vahi all peab olema ohver. Kuna selline kaitsemäärus on tavaliselt ajutine, peaks ohver olema valmis hilisemaks ärakuulamiseks, kus vägivallatseja on kohal. Täpsed sammud ja aeg määratakse kindlaks osariigi seadustega.

Pidage meeles, et kaitsekorralduse olemasolu ei tähenda tingimata, et vägivallatsejat ei külastata, kuid ohver võib taotleda kohtult külastuse järelevalvet. Abiks võib olla järelevalvega külastuse kava koostamine, näiteks juhendaja ja neutraalse koha väljapakkumine, kus külastus võiks toimuda.

Edasi liikuma

Pärast lastega kolimist otsige jätkuvalt õigusabi, et suhe katkestadalahutuse avalduse esitamine, lahuselu või muude seaduslike vahenditega. Sellises menetluses kaalub kohus uuesti laste eestkoste- ja kohtumismäärusi. Pole ennekuulmatu, et vägivallatseja saab laste eestkosteõiguse, seega on oluline olla valmis ja omada asjakohast seaduslikku esindust. Kohtud võtavad hooldusõiguse määramisel arvesse mitmeid tegureid, kui suhetes oli koduvägivalda:

• kui sagedane ja raske oli perevägivald, mis võib olla ka vägivallatseja tulevase käitumise näitaja;
• kas lapsed või teine ​​vanem on endiselt ohus, et vägivallatseja edaspidi väärkohtleb;
• kas kuritarvitaja vastu on esitatud kriminaalsüüdistus;
• mis tahes perevägivalla tõendite olemus ja ulatus, nagu kirjalikud aruanded või fotod;
• Politsei aruanded perevägivalla dokumenteerimiseks;
• Kas mõni perevägivald pandi toime laste silme all või nende vastu või avaldas lastele mõju.

Perevägivald võib mõjutada ka vägivallatseja külastust lastega. Kohtud võivad nõuda, et kuritarvitaja osaleks lastekasvatuses,viharavivõi perevägivalla tunnid, et peatada edasisi väärkohtlemise juhtumeid. Võimalikud on ka piiravamad tagajärjed. Näiteks võib kohus väljastada alähenemiskeelduvõi kaitsekord, mis võib, kuid ei pruugi lubada vägivallatseja jätkuvat juurdepääsu lastele. Veelgi äärmuslikumatel juhtudel võib kohus külastusmääruse üle vaadata, piirates laste juurdepääsu, nõudes kogu külastuse järelevalvet või isegi lühi- või pikaajaliselt tühistades vägivallatseja külastusõiguse.

Lisaks hooldus- ja kasvatusaega puudutavate määrustega kaitse otsimisele võib kannatanule ja lastele olla õigustatud ka nõustamine. Psühholoogilised vigastusedperevägivald mõjutab nii tegelikku ohvrit kui ka lapsikes oli kuritarvitamise tunnistajaks. Ohvri nõustamine võib aidata ohvril ja lastel edasi liikuda ja paraneda ning aidata ohvril valmistuda kohtus parimaks tunnistajaks.

Kui olete olnud perevägivalla ohver ja soovite end ja oma lapsi vägivaldsest suhtest eemaldada, võtke ühendust mõne kohaliku või riikliku koduvägivalla allikaga, et leida teile lähedal asuvad teenusepakkujad ja varjupaigad. Samuti on mõistlik konsulteerida teie osariigis litsentseeritud advokaadiga, kes võib anda teie olukorrale kohandatud juriidilist nõu.

Krista Duncan Must
Selle artikli on kirjutanud Krista Duncan Must . Krista on TwoDogBlogi juht. Kogenud jurist, kirjanik ja ettevõtte omanik armastab aidata inimestel ja ettevõtetel teistega suhelda. Võite leida Krista Internetis aadressilTwoDogBlog.bizjaLinkedIn..

Osa: