Juhend lapse hooldusõigusega seotud ema õiguste kohta

Vanematel on üldiselt oma laste suhtes võrdsed õigused, nii et emal ei ole tavaliselt suuremaid hooldusõigusi kui isal. Emasid kiputakse mõnes mõttes siiski eelistama. Ema õigusi lapse hooldusõigusele on raske eirata.

Siiski on paar asja, mis võivad mõjutada ema õigusilapse hooldusõigusnegatiivses mõttes. Ema õiguste tühistamiseks lapse eestkosteõiguses tuleb võidelda raske juriidilise võitlusega.

Siin on mõned lapsetoetuse nõuanded emadele

Ema on kergesti tuvastatav

Mõnikord võib lapse isa identiteet olla mõnevõrra küsitav. Kui emal on eostamise ajal rohkem kui üks seksuaalpartner, võib osutuda vajalikuks geneetiline test, et otsustada, kes on isa. Ka see pole alati lõplik. Kui lapse eest hoolitseb ema mees ja bioloogilist isa pildil ei ole, siis võiks meest pidada seaduslikuks isaks ka siis, kui bioloogiliselt on lugu hoopis teine.

Emad aga väldivad kõiki neid probleeme, sest lapse sünnitanud naist peetakse emaks ja talle antakse emade vanemlikud õigused. Abielus ema õigusi oma lapsele ei saa kunagi keelata, välja arvatud juhul, kui ta on liiga hooletu ja keegi teine ​​vaidlustab hooldusõiguse. Ema õigusi lapse hooldusõigusele võib mõjutada, kui on tõendeid selle kohta, et ema väärkohtleb last.

Mõnikord eelistatakse emasid, kuid neil pole eriõigusi

Kuni viimase ajani eelistasid kohtud eestkostelepingutes üldiselt emasid. Tekkis mõte, et ema hoolitsus on lapse jaoks eriti oluline. Tänapäeval keskenduvad kohtud lapse huvidele ja tavaliselt peavad nad tegema otsuseid seaduses sätestatud tegurite alusel.

Seadus sisse Virginia on kasulik näide, mida vaadata, kuna see annab kohtunikule nimekirja teguritest, mida ta peab kasutama, et otsustada, kuidas tuleks vahi- ja kohtumisõigus määrata. Kohtunik peab vaatama lapse ja vanemate vanust ja vaimset seisundit. Lisaks peab kohtunik kaaluma lapse vajadusi ja seda, kuidas kumbki vanem neid vajadusi rahuldab, võttes arvesse praeguseid suhteid lapse ja kummagi vanema vahel ning seda, kuidas need suhted tulevikus muutuda võivad.

Arvesse tuleb võtta ka igasugust väärkohtlemise ajalugu ja kohtunik peab last kuulama, kui ta saab aru, mis toimub ja tal on eelistus. See võib mõjutada ema õigusi lapse hooldusõigusele.

Ema lapse hooldusõigus ei ole ainuõiguslik. Ükski neist teguritest ei ole emale selgesõnaliselt soositud, kuid mõnikord võivad emad mõnes teguris eelise saada. Eelkõige traditsioonilisemates pereolukordades kipub ema veetma rohkem aega kodus ja see võib muuta ema suurema tõenäosusega lapsega lähedaseks. Samuti on emadel väiksem tõenäosus väärkohtlemiseks. Ema õigused oma lapsele ei pruugi ikkagi olla välistavad, selle otsustab juriidiline lahing.

Kuidas saab ema kaotada oma lapse hooldusõiguse?

Emad ja isad võivad mõlemad oma vanemlikud õigused kaotada samal viisil. Esiteks võivad nad teatud asjaoludel oma vanemlikest õigustest loobuda. See on kõige tavalisem, kui isa, kes ei ole lapse lähedal, loobub hooldusõigusest, et lubada ema uuel abikaasal (lapse kasuisa) lapse lapsendada.

Samas võib ema oma ema hooldusõigusest loobuda samamoodi. Enamasti võetakse emadelt lapse hooldusõigus ära ainult siis, kui ema on sobimatu või jätab oma lapsed hooletusse või väärkohtleb. Isegi seal oleks emal nõuetekohane menetlus ja tema olukord vaadataks kohtus läbi ning on üliharva, et kohus võtab emalt lapse hooldusõiguse täielikult ära.

Osa: